1. MIDA PEAB IGAÜKS TEADMA TUUMA-, KEEMILISEST JA BAKTERIOLOOGILISEST RELVAST

KÕIGE VÕIMSAM ON TUUMARELV!

Tuumaplahvatusega kaasneb pimestav valgussähvatus ja terav heli, mis meenutab kõuemürinat. Pärast valgussähvatust tekib valguskera või, maapealse plahvatuse korral, poolkera, mis mõne sekundi pärast kaob. Valguskera (poolkera) kohas tekib kobrutav pilv (joon. 1), mis suureneb, muutub seenekujuliseks ja haarab endaga suurde kõrgusse kaasa tuhandeid tonne peenestunud ja radioaktiivselt saastunud pinnast. Tuul kannab radioaktiivse pilve plahvatuse kohast sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Tuumaplahvatuse kahjustavateks teguriteks on:

• LÖÖKLAINE,
• VALGUSKIIRGUS,
• LÄBISTAV RADIATSIOON,
• RADIOAKTIIVNE SAASTUMINE.

Lööklainet (joon. 2) iseloomustab suur purustav jõud. Ta levib plahvatuskohast suure kiirusega igas suunas ja purustab oma liikumisteel ka väga kaugelolevaid hooneid, mitmesuguseid ehitisi ning vigastab kaitsmata inimesi.

Lööklaine jõuab teieni mõni sekund pärast seda, kui te märkasite valgussähvatust. Sellest ajast jätkub, et lähedal asuvasse varjesse minna või äärmisel juhul pikali heita.

Eredat valgussähvatust on tavaliselt näha kümnete ja sadade kilomeetrite kaugusele plahvatuskohast. Lööklaine võib ka teieni mitte jõuda. Kuid kasutage kindlasti kaitseabinõusid!

Valguskiirguseks nimetatakse valguskiirte voogu, mille allikaks on valguskera. Nagu päikesekiired, levib ka valguskiirgus momentaanselt. Selle toime kestab ainult 8-15 sekundit, s. o. valguskera kustumiseni.

Valguskiirgus võib vigastada silmi, põhjustada põletusi ning mitmesuguste ehitiste ja materjalide süttimist. Kuid ka valguskiirguse vastu on olemas kaitse. Valguskiirgus ei läbista läbipaistmatuid materjale ja sellepärast kaitsevad teid täielikult või osaliselt kõik varjed ja esemed (kiviaiad, mitmesugused ehitised jne.). Kasutage neid kohe, kui te märkate tuumaplahvatuse valgussähvatust! (Joon. 3.)

Läbistav kiirgus on nähtamatu, kuid ohtlik vaenlane. See on gammakiirte ja neutronite voog, mis kiirgub tuumaplahvatuse piirkonnast igas suunas. Kiirgus kestab mõni sekund.

Selle kiirguse toimel võib inimesel tekkida kiiritustõbi, millel on mitu raskusastet. Te peate teadma, et läbistav radiatsioon kahjustab inimesi lähemal kui 2-3 kilomeetrit plahvatuskohast. Läbistava kiirguse toimet nõrgendavad mitmesugused materjalid.

Pöörake tähelepanu joonisele 4. Sellel on piltlikult näidatud, et mida tihedam on kaitseks kasutatud materjal ja paksem kaitsekiht, seda enam nõrgeneb läbistav kiirgus. Pidage meeles! Kivi- ja puittarad, keldrid ja teetammid kaitsevad teid läbistava kiirguse eest.

Radioaktiivse saastumise allikaks on maapealse tuumaplahvatuse radioaktiivne pilv, kust sadestub tohutu hulk radioaktiivseid aineid. Radioaktiivsed ained sadestuvad pilve liikumise suunas maa- ja veepinnale ning moodustavad saastatud piirkonna, mida nimetatakse radioaktiivseks jäljeks.

Seda piirkonda jaotatakse saastumisastme järgi tinglikult kolmeks tsooniks: mõõduka, tugeva ja ohtliku saastumise tsooniks. (Joon. 5)

Paikkonna radioaktiivse saastumise tase ei ole püsiv ja see alaneb küllaltki ruttu. Pidage meeles, 2 tundi pärast plahvatust on saastumise tase kaks, kolme tunni pärast neli ja seitsme tunni pärast kümme...korda madalam kui 1 tund pärast plahvatust. Kahe päeva jooksul langeb radiatsioonitase ning toiduainete ja vee saastumisaste 100 korda.

Kui radioaktiivsed ained satuvad organismi, siis põhjustab see ainult väikese osa inimeste kiiritustõppe haigestumise. Peamiseks ohuks on väline kiiritus. Sõltuvalt kiiritusdoosist võib kannatanutel tekkida erineva raskusega kiiritustõbi.

KEEMILINE RELV

Siia hulka kuuluvad eelkõige mürkained, mis võivad kahjustada inimesi ja loomi, saastata õhku, paikkonda ja kõiki seal asuvaid esemeid.

Mürkaineid võidakse kasutada mitmesuguste seadeldiste abil. Tilk-vedelas olekus olevate mürkainetega saastatakse paikkonda. Mürkaine auru või aerosooli (suitsu, udu) näol saastatakse õhku. Niisugusel juhul tekib mürkaine pilv, mis võib tuulega kümnete kilomeetrite kaugusele levida.

Ruumides, keldrites, orgudes ja madalikes võib saastunud õhk püsida kaua.

Keemilise saastumise kestus sõltub mürkaine püsivusest ja ilmast. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda kiiremini mürkained aurustuvad. Tugev tuul ajab auru laiali, vihm peseb mürkained pinnaselt, taimkattelt ja esemetelt maha.

Inimene võib saada mürgituse, kui ta hingab sisse saastunud õhku, kui mürkained satuvad silma või nahale ja kui ta kasutab saastunud toitu ja vett. Mürkained mõjuvad organismile mitut moodi: ühed kahjustavad närvisüsteemi (neuroparalüütilised mürkained), teised nahka (sööbemürgid), kolmandad põhjustavad organismi üldmürgistuse (üldmürgistavad mürkained). On ka niisuguseid mürkaineid, mis kahjustavad ainult hingamiselundeid (lämmatavad mürkained).

KEEMILISE RELVA EEST KAITSEVAD TEID GAASITORBIK, SPETSIAALNE RIIETUS, VASTAVAD JALATSID NING HERMETISEERITUD VARJEND.

BIOLOOGILINE RELV

See on väga salakaval relv, mis põhineb tõvestavatel mikroobidel ja nende poolt toodetavatel mürkidel - toksiinidel.

MÕNED MIKROOBID ON VÄGA PÜSIVAD!

Bakterioloogilist relva võidakse levitada lennukite, rakettide ja triivivate aerostaatide (õhupallide) abil. Neid kasutatakse vedelikena või pulbritena, mis sisaldavad mitmesuguste haiguste tekitajaid. Bakterioloogilist relva võidakse kasutada ka nakatatud haigusekandjate (putukate ja puukide) levitamise teel.

Bakteriaalsete vahenditega võib saastata suuri asulaid, rahvamajandusobjekte, raudteesõlmi, sadamaid, veevõtukohti ning nakatada kariloomi ja suuri külvipindasid.

Inimeste ja loomade nakatumine toimub kohe pärast bakteriaalsete vahendite kasutamist, aga ka mõne tunni, päeva või isegi mõne nädala möödudes. Kaitse- ja profülaktiliste abinõude rakendamiseks tuleb bakteriaalsed vahendid õigeaegselt avastada. Abistage jõudumööda meditsiini- ja veterinaarasutusi!

Bakteriaalseid vahendeid saab avastada väliste tunnuste järgi. Haigusetekitaja liiki saab aga kindlaks teha ainult laboratoorse uurimise teel. Kui bakteriaalseid vahendeid kasutati aerosoolina, siis jäävad madalalt lendava lennuki järele tumedad ribad, mis järk-järgult hajuvad ja sadestuvad väikeste tilkade või pulbrina maapinnale (joon. 6).

Bakteriaalsete vahenditega laetud laskemoona plahvatusel tekib summutatud heli, palju suuri kilde. Mullal või taimkattel võib märgata tilku ja pulbritaolist ainet. Ei ole raske märgata mitmesugust tüüpi konteinerite, pakkide ja kottide lennukilt allaheitmist ja nende esemete langemiskohtades suure hulga putukate või puukide esinemist, mida seal varem ei olnud. (Joon. 7).

Bakteriaalsete vahendite kasutamise piirkonnas võivad inimesed massiliselt haigestuda, võib esineda loomade massilist lõppemist.

AVASTANUD TUNNUSEID, MIS VIHJAVAD BAKTERIOLOOGILISE RELVA KASUTAMISELE, TEATAGE SELLEST KOHE MEDITSIINI- VÕI VETERINAARASUTUSSE!