4. KAHJUSTUSKOLDES PEAB OSKAMA TEGUTSEDA

Kui lööklaine on möödunud, tõuske püsti ja kasutage individuaalseid kaitsevahendeid. Kui neid ei ole, katke suu ja nina ükskõik missuguse sideme, rätiku või salliga. Raputage riietelt tolm maha.

Teie läheduses võivad asuda kannatanud. Abistage neid!

Pärast seda lahkuge kiiresti kahjustuskoldest. Ohutu väljumistee juhatavad kätte tsiviilkaitse valvepostid. Kui te neid ei kohta, minge selles suunas, kus on vähem purustatud hooneid.

TÄITKE OHUTUSE NÕUDEID!

Ärge lähenege vigastatud hoonetele ja ehitistele - need võivad kokku variseda.

PIDAGE MEELES, ET KÕIK, MIS TEID ÜMBRITSEB, VÕIB OLLA SAASTUNUD RADIOAKTIIVSETE AINETEGA!

Sellepärast ärge sööge, jooge ega suitsetage! Püüdke ümbritsevaid esemeid mitte puudutada. Kui te ei tea, kas maastik on saastunud või mitte, tegutsege nii, nagu oleksite saastunud piirkonnas. Kui te kohtate lapsi, rauku ja invaliide, aidake neil kahjustuskoldest väljuda. Hoolitsege selle eest, et nad paneksid pähe gaasitorbikud, respiraatorid, tolmumaskid või kataks suu ja nina käepärastest esemetest sidemetega.

Pärast radioaktiivse saastumise tsoonist väljumist puhastage oma riietus ja jalanõud radioaktiivsest tolmust ning peske katmata kehaosi vee ja seebiga. Kui see on võimalik, käige läbi täielikust sanitaarkorrastusest.

Kui te viibite vigastatud varjendis, täitke varjendit teenindavate postide korraldusi ja vajaduse korral aidake kõrvaldada vigastusi või võtke osa töödest, mida tehakse selleks, et pääseda välja varjendist.

Kui peasissekäik on kinni varisenud, kontrollige avariiväljapääsu seisukorda. Kui ka see on kinni varisenud, võtke tarvitusele abinõud rusude kõrvaldamiseks või uue väljapääsu rajamiseks. Selleks raiuge seina ava, mille kaudu te pääsete kõrval asuvasse keldriruumi. (Joon. 26) Algul võib kaevata läbi maapind rusude all ja pärast seda lammutada rususid altpoolt.

Kuid pidage meeles, et varjendist võib väljuda ainult pärast tsiviilkaitseposti vastavat käsklust, kui on tehtud kindlaks olukord maapinnal.

Kinnivarisenud varjest on lihtsam välja pääseda. On küllalt, kui lammutada rusud seestpoolt. Kui varje väljapääs on tugevasti purustatud või hoone rusudega kinni mattunud, lammutage osa laest ja laske muldkattel varjesse langeda. (Joon. 27)

MATTUNUD VARJENDIS VIIBIDES ÄRGE TEKITAGE PAANIKAT! TEIE PÄÄSTMISE EEST HOOLITSEVAD TSIVIILKAITSE ORGANID JA TEILE RUTTAVAD APPI PÄÄSTESALGAD

Kuid võib juhtuda ka nii, et päästesalgad ei ole veel pärale jõudnud. Siis tegutsege iseseisvalt ja abistage jõudumööda kannatanuid.

Inimesed võivad ka maapinnal rusude alla jääda. Vabastage nad kiiresti rusude alt. Rusude lammutamisel tõstke iga rahnu ettevaatlikult ja sujuvalt. Vastasel korral võite te kannatanule täiendavaid vigastusi tekitada. Kõigepealt vabastage kannatanu pea ja rindkere. (Joon. 28)

INIMESTE PÄÄSTMISEL ÄRGE UNUSTAGE ETTEVAATUSABINÕUSID! ÄRGE KÄIGE VAJADUSETA RUSUDEL! ÄRGE SISENEGE VIGASTATUD HOONETESSE AVADE KAUDU, MIS VÕIVAD KINNI VARISEDA! ÄRGE PUUDUTAGE ISOLEERIMATA JUHTMEID!

Eriti kiiresti tegutsege hoonetes, kus on puhkenud tulekahju. Kui inimeste päästmiseks tuleb läbida ruum, mis põleb, katke pea märja teki, tiheda riidetüki või palituga. Uksi, mis viivad suitsu täis olevasse ruumi, avage ettevaatlikult, sest kiire hapniku juurdevool võib põhjustada leegi intensiivistumist. Nendes ruumides, kus on palju suitsu, on parem roomata või liikuda küürakil. Kui te sisenete ruumi, kus võivad olla inimesed, siis hüüdke neid. Pidage meeles, et lapsed ronivad hirmuga tihti voodi alla, kapi taha ja teistesse kohtadesse. Leidke nad üles ja päästke nad!

Enne kui viia kannatanu põlevast ruumist välja, heitke talle tekk või lina peale.

Tulekahjude ajal võib inimeste riietus süttida. Paljud püüavad niisugusel juhul joosta, siis aga läheb leek veelgi suuremaks. Peatage nad! Visake kannatanu peale tekk, palitu või kattelina ja suruge see tihedalt vastu keha. Sellega te takistate hapniku juurdevoolu ja kustutate leegi. Pärast seda siduge põletushaavad kinni ja saatke kannatanu lähimasse meditsiinipunkti. Aidake tuletõrjujatel võidelda tulega. Tulekahjude kustutamiseks kasutage tulekustuteid, vett, liiva ja mulda.

Kannatanutele annavad esmaabi sanitaarsalgad, kuid teie peate teadma esmaabi võtteid.

Haavad ja põlenud kohad siduge kinni. See kaitseb neid saastumise eest. Sidumiseks kasutage individuaalset esmaabipakki, sidemeid, salvrätte, riidetükke, pesu jne.

Tugeva pulseeriva verejooksu peatate žguti või pöördsulguriga. (Joon. 29) Selle võite valmistada riidetükist, nöörist või vöörihmast.

Žgutti või pöördsulgurit ei tohi panna katmata kehaosale. Selle alla tuleb panna riidetükk või mõni riietusese. Ärge unustage mähise alla panna sedelit, millele on märgitud žguti või pöördsulguri asetamise aeg. See on vajalik järgneva arstiabi andmise juures. Kui žgutti või pöördsulgurit ei saa kasutada, suruge arter kinni. Seda tuleb teha ka žguti asetamise või vahetamise ajal.

Luumurrete ja nihestuste puhul tuleb kindlustada vigastatud luu liikumatus. Selleks kinnitage sideme abil vigastatud jäsemele lahas: laud, papp või vineerliist. (Joon. 30) Lahas pange kohale nii, et see haaraks liikmeid ülal- ja allpoolluumurru kohta. Jäseme ja lahase vahele pange vatti, puulehti või sammalt. Äärmisel juhul võib vigastatud jäseme kinnitada terve jäseme külge. Vigastatud käe võib siduda rindkere külge. Sügava minestuse puhul tehakse kannatanule kunstlikku hingamist. (Joon. 31)

Pärast esmaabi andmist toimetage kannatanu lähimasse meditsiinipunkti. Kasutage selleks kanderaami või käepäraseid vahendeid. (Joon. 32 a, b, c.)

KUIDAS TULEB RADIOAKTIIVSE SAASTUMISE TSOONIS TEGUTSEDA?

Te teate juba, et radioaktiivne saastumine tekib radioaktiivsete ainete tuumaplahvatuse pilvest sadestumise tagajärjel.

Niisuguse pilve lähenemisest hoiatavad teid tsiviilkaitse staabid raadiotranslatsioonivõrgu kaudu.

Kui te kuulete niisugust teadet, kontrollige, kas teie korter ja varje on hermetiseeritud. Sulgege uksed ja aknad, riputage nende ette riie, võtke tarvitusele abinõud toiduainete varude, joogivee, kariloomade, kodulindude, kaevude ja loomasööda kaitsmiseks.

Pidage meeles! Kui te viibite avamaastikul, võite saada 100%-lise kiiritusdoosi.

Ühekorruselises puithoones väheneb kiiritusdoos 2 korda, lahtises kaitsepilus - 3 korda, tootmishoones või puithoone keldris - 7 korda, kivihoones - 10 korda, kaetud kaitsepilus, varjendis või kivihoone keldris - 40 kuni 100 korda. (Joon. 33)

Radioaktiivse saastumise toime eest olete täielikult kaitstud, kui lähete varjule kaevandusse. (Joon. 34) Radioaktiivsete ainete sadestumise algusest teatatakse teile raadiotranslatsioonivõrgu kaudu või signaaliga «Radioaktiivne saastumine». See signaal antakse edasi sagedaste löökidega rööpmetüki või gongi pihta, kellalöökide abil.

PÄRAST SEDA SIGNAALI VÕTKE KOHE KASUTUSELE INDIVIDUAALSED KAITSEVAHENDID JA MINGE VARJESSE.

Tugeva radioaktiivse saastumise korral tuleb varjes viibida mitu ööpäeva. Seepärast võtke kaasa toiduained, joogivesi, arstimid ja vajalikud tarbeesemed.

Ärge unustage kaasa võtmast sooje riideid, taskulampi või küünalt, soojendamisseadmeid ja koduapteeki.

Inimeste tegutsemise korra ja käitumisrežiimi määravad kindlaks tsiviilkaitsestaabid. Nad teatavad, missugune on radiatsiooniolukord ja kuidas tuleb tekkinud olukorras tegutseda.

Mõõduka saastumise tsoonis tuleb teil varjes viibida ainult mõni tund. Pärast seda võite minna tavalistesse ruumidesse. Kuid esimese ööpäeva jooksul võib neist väljuda mitte rohkem kui neljaks tunniks. Kaitsevahendeid tuleb kasutada ainult kuiva tuulise ilmaga ja tolmusel teel liikumisel.

Tugeva saastumise tsoonis tuleb teil varjetes viibida kuni kolm ööpäeva ja alles järgmised neli päeva võib viibida tavalistes hoonetes. Nendest võib väljuda mitte kauemaks kui 3-4 tunniks päevas. Individuaalseid kaitsevahendeid peab kandma siis, kui õhus on tolmu. Ohtliku saastumise tsoonis tuleb varjetes viibida vähemalt kolm ööpäeva. Pärast seda võib minna tavalistesse elamutesse, kuid neist võib väljuda üksnes äärmise vajaduse korral. Ööpäevas ei ole lubatud üle nelja tunni väljas viibida.

ÄRGE LIIKUGE VAJADUSETA RADIOAKTIIVSETE AINETEGA SAASTATUD MAA-ALAL! ÄRGE KARJATAGE LOOMI SAASTATUD KARJAMAAL EGA ANDKE NEILE SAASTUNUD LOOMASÖÖTA!

Joogiks ja toidu valmistamiseks kasutage ainult veevärgi või kaitstud kaevude vett. Nende veekogude vesi, millel on paks jää peal, on samuti ohutu. Ärge kasutage lahtiste saastunud veekogude vett! Kaevake kaldast 2-3 meetri kaugusele auk. Sinna koguneb veekogust vett, mis, läbinud pinnasekihi, on joogiks kõlblik.

Piim, mis on saadud loomadelt, kes sõid radioaktiivsete ainetega saastunud sööta, tuleb töödelda võiks või kohupiimaks ja neid võib kasutada mõne aja pärast.

Esimesed kümme-kaksteist päeva hoiduge lastele andmast nende loomade piima, keda karjatati saastunud karjamaal. Parem on kasutada piimapulbrit või kondenseeritud piima.

Toiduained, mis olid külmutuskapis, köögikapis, keldris või pakitud polüetüleenkilest kottidesse, klaas- või emaileeritud nõudesse, on toiduks kõlblikud, kui radioaktiivsete ainete sadestumise ajal olid aknad ja uksed suletud. Radioaktiivsete ainetega saastatud kartulid, porgandid ja muu juurvili tuleb hoolikalt puhtaks pesta, koorida (kaapida) ja keeta. Pärast seda võib neid süüa.

Pidage meeles, et radioaktiivsete ainetega saastub ainult toiduainete pindmine kiht. Eemaldage pealmine rida kotte või teravilja ja kartulite pealmine kiht. ülejäänud toiduaineid võib toiduks kasutada eelnevalt töötlemata.

Ärge hävitage radioaktiivsete ainetega saastatud toiduaineid! Mõne aja pärast muutuvad nad toiduks kõlblikuks, sest radioaktiivsed ained lagunevad.

ÕPPIGE KEEMILISES KAHJUSTUSKOLDES TEGUTSEMA!

Sellest, et vaenlane on kasutanud mürkaineid, teatatakse teile raadio-translatsioonivõrgu kaudu ja signaaliga «Keemiline rünnak» (sagedaste löökidega helisevate esemete pihta).

KUULNUD SEDA SIGNAALI, PANGE GAASITORBIK KIIRESTI PÄHE JA RIIETUGE KAITSERIIETUSSE!

Kui läheduses on varjend, minge sinna varjule.

Kui te ei ole varjendis ja teil on seljas kaitseriietus, väljuge kahjustuskoldest. Väljumissuuna juhatavad teile kätte tsiviilkaitsepostid. Kui läheduses ei ole valveposti, väljuge vastutuult või suunas, mis on tuule suunaga risti.

SAASTUNUD TERRITOORIUMIL LIIKUGE KIIRESTI, KUID ÄRGE JOOKSKE EGA TEKITAGE TOLMU. PIDAGE MEELES: MIDA KAUEM TE VIIBITE SAASTUNUD MAA-ALAL, SEDA SUUREM ON OHT SAADA KAHJUSTATUD.

Liikumise ajal ärge puudutage ümbritsevaid esemeid. Ärge astuge silmaga nähtavatele mürkaine tilkadele. Ka siis, kui te olete väga väsinud, ärge võtke maha kaitsevahendeid!

Andke jõudumööda abi kannatanutele ja aidake neil saastunud piirkonnast väljuda.

Kui te näete inimest, kellel on krambid, siis teadke, et ta on saanud kannatada neuroparalüütilistest mürkainetest. Süstige talle kohe vastumürki!

Kui teil ei ole vastumürki (antidoodi), otsige seda kannatanu taskutest või paluge seltsimehe käest. Vastumürgiga on täidetud spetsiaalsed tuubsüstlad, mida te peate oskama käsitseda. Võtke tuub paremasse kätte (joon. 35) ja pöörake vasaku käega katet kuni takistuseni. Pärast seda tehke veel 2-3 järsku täispööret. Eemaldage kate ja, hoides tuubsüstalt käes nii, et nõel oleks pööratud ülespoole, suruge sellest õhk välja, kuni nõela otsa ilmub vedeliku tilk. (Joon. 35)

Viige nõel järsu torkeliigutusega naha alla või lihasesse ja suruge tuubi sisu välja sõrmede survet nõrgendamata. Süstida võib ka läbi riiete. (Joon. 36) Kui te ei tea kasutatud mürkaine liiki, süstige samuti vastumürki (antidoodi).

Pärast saastatud tsoonist väljumist tehke läbi sanitaarne korrastus.

KUIDAS VÄLTIDA BAKTERIAALSETE VAHENDITEGA KAHJUSTUMIST?

Bakteriaalsest saastumisest teatatakse hoiatussignaaliga, mida antakse tavaliselt edasi raadiotranslatsioonivõrgu kaudu. Kõik meditsiiniformeeringud ja -asutused võtavad kiiresti tarvitusele abinõud haiguste profülaktikaks ja inimesteravimiseks.

Kuid pidage meeles, et nakkushaiguste vastu saab edukalt võidelda ainult siis, kui kõik võtavad sellest aktiivselt osa. Teatage meditsiiniasutustele kohe haigestumisjuhtudest kodus ja tööl! Nii te väldite nakkuse levikut. Meditsiinitöötajate juhtnööride järgi viige läbi erakorraline profülaktika, desinfitseerige korter, üldkasutatavad kohad, toiduained, vesi, sööginõud, riietusesemed, jalatsid, voodiriided ja mööbel. Vajaduse korral tehke koos perekonnaliikmetega läbi sanitaarne korrastus, Hävitage nakkushaiguste edasikandjaid: närilisi, kärbseid, kirpe ja lutikaid!

TÄITKE RANGELT KÕIKI ELANIKELE KEHTESTATUD KARANTIINI EESKIRJU.

Bakteriaalsete vahenditega saastatud territooriumil kehtestatakse veel enne, kui on kindlaks tehtud kasutatud haigusetekitaja liik, spetsiaalne režiim - karantiin. Ärge lahkuge paikkonnast, kus on kehtestatud karantiin. Keelake lastel väljas jooksmine ja sõprade külastamine. Kodunt väljudes pange pähe gaasitorbik, respiraator või tolmumask. Olge ettevaatlik nakkushaigete põetamisel. Ärge hoidke kõrvale profülaktilistest süstimistest ega ravimite tarvitamisest, mis väldivad haigestumist! Enne söömist peske käsi ja täitke täpselt teisi isikliku ja ühiskondliku hügieeni eeskirju. Kasutage vett ainult nendest veeallikatest, mis on kontrollitud.

Ärge jooge keetmata vett ega piima! Kasutage ainult keedetud või praetud toitu. Hoidke toiduaineid hästi suletavas taaras.

Korteri tavalisel koristamisel kasutage nõrgas desinfitseerivas lahuses niisutatud lappi.

Kui keegi teie perekonnas haigestub, kutsuge kohe arst. Isoleerige haige teistest perekonnaliikmetest ja naabritest. Paigutage ta eraldi tuppa või eraldage ta voodi kapi või sirmiga.