2. ÕPPIGE END KAITSMA - SELLEGA PÄÄSTATE OMA ELU! KAITSEMOODUSEID ON PALJU JA TEIE PEATE NEID TEADMA!

KINDLAIKS KOLLEKTIIVSEIKS KAITSE-VAHENDEIKS ON VARJENDID JA VARJED

Varjendeid võib spetsiaalselt ehitada, kuid võib kasutada ka elamute, ühiskondlike, administratiiv- või tootmishoonete keldreid. Joonisel 8 on kujutatud ühte kaasaegset varjendit.

Kaasaegne varjend on kindel kaitsevahend, sest see paikneb maa all, seinad ja lagi on aga valmistatud eriti tugevast materjalist. Varjendil on kaks sissepääsu ja avariiväljapääs. Kaitseks saastunud õhu eest varjend hermetiseeritakse. Värske õhk juhitakse varjendisse filter-ventilatsiooniseadmete kaudu.

Kui inimestel tuleb varjendis viibida kaua, varutakse sinna toiduaineid, joogivett ja esmajärjekorras vajaminevaid tarbeesemeid. Varjendisse ehitatakse küttesüsteem, valgustus, veevärk, kanalisatsioon, pingid ja narid.

TE PEATE TEADMA, KUS ASUVAD TEIE ELU - JA TÖÖKOHALE LÄHIMAD VARJENDID!

Varjed kaitsevad teid valguskiirguse ja varisevate rusude eest ning nõrgendavad lööklaine, läbistava radiatsiooni ja radioaktiivse kiirguse toimet. Lihtsat tüüpi varjet saab ka omal jõul kiiresti ehitada. Esialgu kaevake kaitsekraav. See pakub esialgset kaitset. (Joon. 9)

Kui on aega, siis vooderdage kaitsekraavi seinad laudadega ja pange kohale vahepuud. Katke kraav palkide või lattidega ja kuni meetripaksuse mullakihi ning mätastega, tehke sissekäikude ette kas tugevad uksed või kaitsekilbid. Joonisel 10 näeme juba kindlamat varjet.

Maal võib varje vooderdamiseks kasutada haokubusid (joon. 11). Varjeks võib kohandada ka maapealseid hooneid (joon. 12a), keldreid (joon. 12 b ja c), siloauke (joon. 12d).

Õhu puhastamiseks võib kasutada lihtsat tüüpi filterseadmeid koos käepäraste õhu pumpamise vahenditega. (Joon. 13)

Nendes kohtades, kus on arenenud mäetööstus, on kõige paremateks varjeteks kaevandused. Neid sobitatakse spetsiaalselt varjeteks. Varjeks sobitatud kaevanduse osa näete joonisel 14.

ÄRGE KUNAGI UNUSTAGE
INDIVIDUAALSEID KAITSEVAHENDEID!

Kõige mitmekülgsemaks kaitsevahendiks on gaasitorbik. (Joon. 15) Gaasitorbik kaitseb hästi hingamiselundeid, silmi ja nägu. Valida tuleb õige suurusega gaasitorbik ja sobitada see oma näole. Kuidas seda teha, tuleb kohe ära õppida.

GAASITORBIK ON KINDEL KAITSEVAHEND,
AGA KUI TORBIKUT El OLE?

Siis kasutage tööstuses valmistatavat respiraatorit P-2. (Joon. 16) See on poolnäokate, mis puhastab sissehingatava õhu radioaktiivsest tolmust ja teataval määral bakteriaalsetest vahenditest.

Kui ka respiraatorit ei ole, valmistage endale riidest tolmumask. (Joon. 17) Maski võib mitu korda kasutada, kuid iga kord pärast radioaktiivsete ainetega saastunud paikkonnast väljumist tuleb see tolmust puhtaks raputada ja tulises vees loputada.

Vatt-marlisidet on veel lihtsam valmistada. (Joon. 18) Selleks võtke tükk marlit, mille pikkus on 100 ja laius 50 cm. Marli keskele pange 1-2 cm paksune, 30 cm pikkune ja 20 cm laiune vatikiht. Marlitüki pikiääred pöörake mõlemalt poolt vati peale ja marlitüki otsad lõigake 30-35 cm pikkuselt lõhki.

Sideme kasutamisel asetage see näole nii, et suu ja nina oleksid hästi kaetud. Marli otsad siduge kukla taha kinni. Äärmisel juhul võib kasutada veel lihtsamaid vahendeid: mitmekordselt kokkupandud riidest sidet, käte- või taskurätti, kaelarätti ja teisi käepäraseid vahendeid.

Radioaktiivse tolmu ja bakteriaalsete vahendite eest kaitseb teid teatud aja jooksul ka tavaline riietus: palitu, keep, vihmamantel, ülikond, kombinesoon, vattkuub ja -püksid.

Riietuse kaitseomadusi saab parandada, kui valmistada tihedast riidest rinnalapp ja pükste ning kätiste lõhikute kattekiilud. (Joon. 19)

Pea ja kaela kaitseks valmistage riidest peakott. (Joon. 20)

See riietus võib teid mõne aja jooksul ka mürkainete eest kaitsta, kuid selleks tuleb riietust immutada spetsiaalse lahusega (seebi ja õli emulsiooniga). Lahust on kerge ise valmistada.

Soojendage 2 liitrit vett 60-70 kraadini. Pärast seda lahustage vees 250-300 g eelnevalt peenestatud majapidamisseepi, lisage 0,5 l mineraal- või taimeõli ja soojendage lahust veel kord. Sellest lahusest piisab ühe komplekti riietuse immutamiseks. Riietusesemete töötlemisel tuleb need lahusesse kasta, välja väänata ja vabas õhus kuivatada.

Niimoodi ettevalmistatud riietus kaitseb teid keemiliselt saastunud paikkonnast väljumise ajal. Ärge laske saastunud õhku tungida riiete alla. Särk või jope pange pükstesse, vöötage end tugevalt rihmaga, siduge varrukad käelaba ja püksisääred kederluu juurest paelaga kinni, tõstke krae üles ja siduge sall kaela, pange pähe gaasitorbik ja kätte kummi-, nahk- või immutatud riidest kindad. Jalga on kõige parem panna kummisaapad või tavalised jalatsid ja kalossid.

INDIVIDUAALSETE KAITSEVAHENDITE VALMISTAMISEST
VÕI NENDE MURETSEMISEST ON ÜKSI VÄHE!
TULEB ÕPPIDA NEID KA KASUTAMA!